Press "Enter" to skip to content

Kirde-Itaalia avastamata pärl

kirjutas sommeljee Ülle Valdre

autor

Friuli – vähetuntud piirkond Kirde-Itaalias, kuulsa Veneetsia vahetus naabruses. Alpi mäestik oma lumiste tippudega, iidsed kindlused, sajandite-vanused armsad väikelinnad oma põneva arhitektuuriga, viinamarjapõllud laugjatel mäenõlvadel, Aadria mere lähedus –  siit leiab midagi igale maitsele. Siia on põhjust tulla nii matkasellidel, kultuurihuvilistel kui ka rannamõnude otsijatel. Kõigele eelnevale lisaks on pakub Friuli põnevaid toiduelamusi ja ka kohalikud veinid on suurepärased.
Friuli piirneb põhjast Austriaga ja idast Sloveeniaga. Ajaloolised sidemed on tugevad ja naabrite mõju on tunda igal sammul. Paralleelselt itaalia keelega on kasutusel ainult sellele piirkonnale omane friuuli keel. Friulis elab palju sloveenlasi, paljud itaallased on ära õppinud sloveeni keele, Sloveenia piiri ääres on sildid kahekeelsed. Ka mujal Friulis kohtab palju võõrapäraseid nimesid ja nimetusi. 

Friuli põhjaosa on mägine. On hulgaliselt enam kui 2 500 m kõrguseid mägesid, kõrgeim neist on Monte Coglians (2 780 m üle merepinna) Austria piiri lähedal. Friuli keskosa maastik on tasasem, rikastatud rohkete jõgede ja viinamarjapõldudega kaetud laugjate küngastega. Lõunast piirnevad Friuli alad Aadria merega. Kui piirkonna põhjaosa mägedes on temperatuuride kõikumised suured, siis rannikul asuvat Trieste linna peetakse õhutemperatuuri poolest stabiilseimaks linnaks Itaalias. Friuli tasandikul on kliima on soe ja niiske. Aeg-ajalt külastab piirkonda puhanguline külm tuul Bora, mille kiirus võib ulatuda kuni 150 km/h. Parim aeg piirkonna külastamiseks on kevad (aprill, mai), kui loodus tärkab ja ilm on meeldivalt soe.

Friuli tasandike soe ja niiske kliima sobib suurepäraselt heledate viinamarjade kasvatamiseks ja seetõttu peetakse piirkonda Itaalia valgete veinide keskuseks. Kohalikest heledatest sortidest on tuntuimad Friulano, Malvasia ja Ribolla Gialla. Tingimused on ideaalsed ka selliste tuntud rahvusvaheliste heledate sortide kasvatamiseks nagu Sauvignon Blanc, Riesling, Pinot Blanc ja Pinot Grigio. Lisaks valgele veinile leiab Friulist ka vahuveini (prosecco), põnevat punaveini (kohalikud sordid Refosco ja Scioppettino) ja suurepärast dessertveini (Picolit, Ramadolo). Valdavalt tehakse ühest viinamarjast valmistatud sordiveine, segusid kohtab harva.
Friuli valged veinid on heaks kaaslaseks kohalikele toitudele. Friulis kohtuvad Itaalia, Sloveenia ja Austria köök. Mere läheduse tõttu leidub palju roogasid kalast ja teistest mereandidest – Risotto alla Maranese (mereannirisotto), Anguilla ai Ferri (grillitud angerjas), erinevad salatid mereandidega, grillitud krevetid jpm. Suurepärane paik kalatoitude nautimiseks on imekaunis Trentino linn oma rohkete mereäärsete restoranidega.  Piirkonna üks enim levinumaid toite on polenta – maisimannast puder, mida süüakse soojalt pudruna (lisandiks või ja juust) või külmalt koos liha- ja kalatoitudega. Hinnatud on piirkonna singid ja vorstid. Palju valmistatakse erinevaid roogasid ubadest ja kindlasti tasub ära proovida kohalik spargel. Väidetavalt on just Friuli`st pärit spargel parim Itaalias ning aprilli lõpus ja mais leiab rohkelt erinevaid spargliroogasid iga endast lugupidava restorani menüüst.

Piirkonna suurim linn on 200 tuhande elanikuga Trieste. Linn asub Friuli lõunaosas, kitsal maaribal Aadria mere rannikul ja Sloveenia vahetus läheduses. Linna ajalugu ulatub teise aastatuhandesse enne meie aega. 19. sajandil oli Trieste Austria-Ungari impeeriumi üks suuremaid ja olulisemaid linnu. Tänapäeval on tegemist tähtsa sadamalinnaga, samuti kaubandus- ja kultuurikeskusega. Trieste`t peetakse Itaalia kohvipealinnaks, siin asub Eestiski laialt tuntud kohvitootja Illy peakontor ja tehas. Suurepärast kohvi serveerivaid kohvikuid leidub igal tänavanurgal. 

Friuli keskmes paikneb Udine linn, piirkonna ajalooline keskus. Tänapäeval on tegemist pigem tööstuslinnaga, kuid Udine romantiline vanalinn oma sajandeid vanade hoonetega väärib kindlasti külastamist. Udinest vaid 15 kilomeetri kaugusel asub pika ajalooga imearmas Cividale del Friuli. Linn asutati roomlaste poolt juba 50. aastal e.m.a. ja kandis neil ammustel aegadel nime Forum Iulii, millest on tuletatud piirkonna tänapäevane nimi – Friuli. Mitmed hooned Cividale del Friuli vanalinnas pärinevad 16. sajandist, sh. kuulus Saatana sild. Alpi nõlvadel, otse Sloveenia piiril asub Gorizia ja teisel pool piiri kaksik-linn Nova Goricia. Linna olulisim vaatamisväärsus on Gorizia kindlus, mille ajalugu ulatub 11. sajandisse. Tänapäeval asub kindluses Keskaja muuseum, kindluse müüridelt avaneb suurepärane vaade ümbritsevale, nii Itaalia kui ka Sloveenia poolele. 

Suurtest linnadest on Friulile lähim vaid paaritunnise autoõsidu kaugusel asuv Veneetsia (Udine`st 140 km). Lennujaamad asuvad ka Trieste`s ja Treviso`s (Udine`st 128 km), kuid Tallinnast nendesse lendamine on keerukas. Ümbruskonnaga tutvumiseks parim variant on rentida auto. Erinevaid ööbimisvõimalusi on palju. Üheks meeldivamaks neist ja ühtlasi parimaks variandiks kohaliku külaeluga tutvuda, on nn. agriturismo`d.

Mission News Theme by Compete Themes.