Press "Enter" to skip to content

Hüva rüübe rumm

Juba sajandeid seostatakse seda suhkruroomahlast või -melassist fermenteerimise ja destilleerimise teel valmistatud kanget, kuni 96% alkoholisisaldusega jooki meresõitjatega, aga sõõmu rummi võib niisama nautida või tervise turgutamiseks võtta.
Tänapäevalgi leidub igas (purje)laevas pudel seda kanget kraami.
„Vana kombe kohaselt valatakse merele minnes alati Neptunile jahi ahtrist törts rummi ja kombekohaselt saavad päripäeva järjepanu väikese sümboolse lonksu ka kõik pardalviibijad.See tava pidi merele minejatele head õnne tooma ja lepitama vetevana, et see siis kõigisse meresõitjaisse hästi suhtuks ja neid hoiaks,“ selgitab kogenud purjetaja Kalev Vapper, kelle sõnul regati ajal alkohoolsete jookide pruukimine on mõistagi lubamatu ja head seilajad selle reegli vastu ei eksi.„Ühest pudelist rummist jätkub olenevalt meeskonna suurusest, korduvalt vetevana rõõmustamiseks. See, mitu pudelit rummi igal jahil suve jooksul kulub, sõltub laeva merel käimise sagedusest ja kapteni lahkusest vetevana kostitada,“ täpsustab ta. Joogikoolitaja ja joogikirjutaja, rahvusvaheline kohtunik ja joogimaitsja Aare Karolin nendib, et just tänu Inglise meremeestele, kes said iga päev 1,5 pinti kanget alkoholi, leviski rumm ka mujal maailmas.

Poelettidel leidub mitmeid-setmeid erinevaid rumme.

„Joogi võidukäik sai alguse Kariibi mere saartest ja hiljem Vaikse ookeani piirkonnast ehk paikadest, kus suhkruroog kasvab. Teadagi käivad suhkur ja alkohol käsikäes – ja etanool on kõige parem E-aine,“ mainib Karolin ja lisab, et väike kogus rummi on hea ravim ja digestiivina aitab seedimisele kaasa.
Ammustest aegadest on hinnatud rummi kui antiseptikut, mida (nii meremehed kui ka piraadid) haavadele valasid, et palava ilmaga hukka ei läheks. Vapruse virgutamiseks anti võitlejaile enne lahingusse minekut toop rummi ja muidugi oli rummist läbi ligunenud lõunameredel kaubalaevu kimbutavad piraadid.

Suhkrurooparadiisi rüüp
Suhkruroost viinapõletamise kunsti tunti Kariibi mere saartel ammu enne Ameerika avastamist, kus seda vägijooki kasutati ka ravi otstarbel. Sajanditega on rummi staatus muutunud – nüüdisajal on maadeavastajate, merekarude ja piraatide tujutõstjast hinnatud seltskonnajook ja kokteilide komponent laias maailmas.
„Suhkruroo jääkidest saab alkoholi abil valmistada suurepärast rüübet. Rumme jagatakse laias laastus madalamaks, 37,5 – 40 % alkoholisisaldusega kokteilirummideks ja kõrgemaks, üle 70% alkoholisisaldusega klaasirummideks,“ tutvustab asjatundja.
Rummi tooraineks olev suhkruroost pressitakse välja mahl, mille kuumutamisel moodustuvast kristallilisest kihist tehakse suhkrut. Ülejäänud massile ehk melassile lisatakse vesi ja pärm ning seejärel kääritatakse.
Saadud massist valmistatakse tööstuslikul menetlusel suurem osa maailma rummidest. Aga mõnes paigas tehakse ekstraklassi rumme põllumajanduslikul viisil suhkruroomahlast ja siirupist.
Viimati nimetatud menetlus on just levinud „prantsusekeelsetele“ Kariibi mere saartele Haiti, Guadeloupe, Martinique jt.
Tööstuslikku aeglast viisi viljeldakse Jamaikal, Barbadosel, Tobakol, Trinidadil jne. Hispaaniakeelsel Kuubal, Puerto Ricol, Bahama saarel, samuti Kesk-Ameerikas aga tehakse rummi peamiselt kiirel tööstuslikul menetlusel.
Rumme klassifitseeritakse ka piirkondade järgi. Lisaks Kariibi mere jookidele näiteks Prantsuse Polüneesia, Mauritiuse, Austraalia jne jookideks.
Ajalooliselt on igal piirkonnal välja kujunenud unikaalne mekk, millele liab nüansi asjaolu, kui kaua rumm on tammevaadis laagerdunud.
„Pärast destilleerimist valatakse rumm tammevaate aastaks kuni paarkümneks, harva isegi 30 aastaks küpsema. Rummi iseloom sõltub ka vaadi omadustest ja küpsemisaja kestusest. Joogi valmimine võib olla väga pikk protsess,“ kommenterib Karolin ja lisab, et reeglina kasutatkse vanu ameerika valgest tammest tehtud vaate, aga paremate rummide puhul ka uusi. Küpsemisele järgneb segamine, mille tulemusel ühtlustub joogi maitse. Omavahel segatakse nii erineval viisil valmistatud kui ka eriealisi rumme, vanas vaadis küpsenuid uues vaadis laagerdunutega, mõnikord harva ka erinevate paikade rumme. Enne joogi pudeldamist filtreeritkse seda korduvalt.

Millist rummi valida?
Poelettidel leidub hulgalisest erinevaid rumme.
Maheda maitsega valgeid rumme, mida on destilleeritud mitu korda ja seejärel hoitud tammevaadis kuni kolm aastat ning pärast laagedamist veel mitu korda filtreeritud – kasutatakse kokteilides või ehedalt jää ja laimiga.
Kuldsed rummid jäetakse samuti kolmeks aastaks tammevaati, vahepeal neid filtreeritakse üks kord ja seejärel lisatakse destillaadile suhkrukaramelli.
Vürtsikad tumedad rummid kujunevad nelja aastaga söestatud tammevaadis ja neile lisatakse suhkrukaramelli. Tumedaid rumme kasutatakse kokteilides või kuumades jookides.
Reserva rummid on pikemat aega nii uutes kui vanades tammevaatides küpsenud rummide segud. Neid erilise aroomi ja maitsega jooke nauditakse ehedalt.
„Rumm, nagu iga alkohol, võib olla ühtaegu sõber ja ka vaenlane. Alkohol ei lahenda kellegi probleeme, aga leevendust ta pakub nii maal kui merel,“ tõdeb Aare Karolin.

Rummispikker

  • Maheda maitsega valgeid rumme, mida on destilleeritud mitu korda ning seejärel hoitud tammevaadis kuni kolm aastat, pärast laagerdamist veel mitu korda  ltreeritud, kasutatakse kokteilides või ehedalt jää ja laimiga.
  •  Kuldsed rummid jäetakse samuti kolmeks aastaks tammevaati, vahepeal neid  ltreeritakse üks kord ning seejärel lisa- takse destillaadile suhkrukaramelli. Vürtsikad tumedad rummid kujunevad nelja aastaga söestatud tammevaadis ja neile lisatakse suhkrukaramelli. Tumedaid rumme kasutatakse kokteilides või kuu- mades jookides.
  •  Reserva rummid on pikemat aega nii uutes kui vanades tammevaatides küpse- nud rummide segud. Neid erilise aroomi ja maitsega jooke nauditakse ehedalt.

Pidage meeles, et “alkohol ei lahenda probleeme, kuid seda ei tee ka piim”!

Mission News Theme by Compete Themes.