Nagu varasematel aastatel, osales ka sel korral traditsioonilisel Piemonte piirkonna veine tutvustaval Grandi Langhe veiniüritusel märkimisväärne arv tootjaid – kokku 515 veinimõisa Langhe’st, Roero’st ja mujalt Piemonte’st, tutvustati piirkonna DOCG ja DOC veinide uusi aastakäike.
Üritus, mis toimus juba kümnendat korda, leidis aset endises suures tööstushoones OGR-is (Officine Grandi Riparazioni) imekaunis ajaloolises Torino linnas kahel jaanuarikuu päeval – 26 ja 27. jaanuaril. Suurel pressialal oli võimalik degusteerida üle 600 erineva veini. Kindlasti oleks tootjad neid soovinud pakkuda rohkem, kuid iga veinimaja sai välja panna ainult teatud piiratud arvu oma tooteid, nende hulgas 39 Alta Langa vahuveini, millega sai esimesel päeval kontsentreeritult ka tutvust tehtud.
Üritus tervikuna osales 67 Alta Langa konsortsiumi liikmest tootjat, kes pakkusid kokku 102 erinevat Alta Langa vahuveini, mis näitas suurt huvi selle suhteliselt uue toote vastu veinimaailmas.
Mis ja miks Alta Langa? Kuigi vahuveine väidetavalt valmistati Piemonte piirkonnas juba 19. sajandil, siis Alta Langa nimeline on väga “noor” nimetus klassikalisel meetodil valmistatud kvaliteetvahuveinile. 1990ndatel otsustasid mõned kohalikud tootjad naasta klassikalisel meetodil vahuveini tootmise juurde, valides selleks parimad viinamarjasordid – Pinot Nero (Pinot Noir) ja Chardonnay. Tundub, et sellega sooviti jäljendada maailma tuntuimat klassikalisel meetodil valmistatvat vahuveini. Varem toodeti Piemonte piirkonnas Asti Spumante (alates 1870. aastatest), mis on magus Moscato vahuvein, Moscato d’Asti, kui kergeja magus vahuvein, Brachetto d’Acqui, mis on punane magus vahuvein.
Üheks ajendiks oli piirkonnal soov konkureerida šampanja ja itaalia klassikalisel meetodil valmistava vahuveini franciacortaga. Kuna Langhe kõrgustikud (250+ meetrit) tundusid sobivat ideaalselt Pinot Nero ja Chardonnay kasvatamiseks, siis ennustati peatset suurt edu. Pealegi, Piemonte on ju tuntud oma punaste veinide Barolo ja Barbaresco poolest, siis taheti nende kõrvale ka edevat vahuveini. Samuti oli soov eristuda teistest kohalikest vahuveinidest – Alta Langa pidi olema kuiv, elegantne, mineraalne ja vastand magusale Astile.
1990ndatel algatati “Vahuveini projekt”, kus suured Piemonte vahuveinitootjad nagu Fontanafredda, Gancia, Martini & Rossi jt alustasid oma katsetusi. 1998 pakkus Giovanni Minetti välja nime “Alta Langa” ja see osutus õnnestunud otsuseks. Juba 2002. aastal sai Alta Langa DOC kvaliteedi tunnuse ja 2011. aastaks oli Alta Langa vahuveinil DOCG staatus.
Üks olulisemaid ja tuntumaid Alta Langa tootjad on Enrico Serafino – üks piirkonna pioneere, kes on aidanud Alta Langa tuntust kasvatada. Lisaks Fontanafredda, kes on suur ja prestiižne Piemonte veinitootja laia valiku erinevate Alta Langa vahuveinidega. Veel võiks tuntumatest tootjatest nimetada Contratto’t – üks vanimaid Itaalia vahuveinitootjaid (asutatud 1867), kelle Alta Langa veinid on võitnud rahvusvahelist tunnustust.
Alta Langa peab olema valmistatud klassikalisel meetodil, kus teine kääritamine toimub pudelis. Viinamarjadena kasutatakse peamiselt Pinot Nero’t ja Chardonnay’d (neid kahte peab olema vähemalt 90%). Lisaks võib vein sisaldada ka vähesel määral Pinot Blanc’i. Teise kääritusse käigus peab vein veetma vähemalt 30 kuud pudelis ja Riserva versioon minimaalselt 36 kuud. Osad tootjad hoiavad oluliselt pikemalt. Valmistatakse nii valget kui ka roosat vahuveini. Alta Langa omab elegantset, komplekset maitset – tavaliselt kuiv, mineraalne ja peente mullidega kvaliteetvahuvein, mida peetakse Itaalia vastuseks Champagne’ile.
Mida sai kogetud?
Veinid olid head või väga head. Kõikidel degusteeritud Alta Langadel olid vahuveini meeldivad omadused. Värvus, mullid, mineraalsus, tasakaal ja keha olid enamusel veinidel paigas. Olid vaid mõned üksikud, mis polnud tasakaalus, pigem vesised. Mõnigi tootja eristus sellega, et mulliveinid olid mitte niivõrd aperitiivsed, vaid pigem toidu kõrvale sobivad. Oli ka neid veinimaju, kes toodavad vaid vahuveine. Hinnaskaala varieerus alates 10-11€ ostuhinnas (ilma maksudeta) ulatudes 30-60€ riservade puhul. Samas need olid ka rohkem pudelis kääritatud ja mõni neist oligi väga väärikas. Küsimuse peale, miks hind on kõrge, mille eest saab juba mõne lihtsama šampanja, oli vastuseid erinevaid. Kuna paljud tootjad alles alustavad, siis on neil tootmisvahenditega kaasnevaid kohustusi panga ees. Mitmed väitsid, et remuage ehk pudelite „tantsitamine“ on neil masinatega tehtud. Remuage on osa klassikalisel meetodil valmistatud vahuveini tootmisest, mille käigus vastavates riiulites iga päev üritatakse pudelis olevaid surnud pärmirakke liigutada pudeli korgile, et neid siis turvaliselt eemaldada. Selle protsessi abil saame selge ja kirka vahuveini, mitte häguse joogi oma klaasidesse. Teades, mis maksavad need masinad ehk giropallet’d, (tootlikuus on ca 30 tuhat pudelit aastas), pole ime, et vahuveinide hinnad on kõrged. Loomulikult on seda „tantsitamist“ võimalik teha ka käsitsi, kuid osad tootjad mainisid, et neid inimesi pole kuskilt saada, kes on nõus hommikul pimedas minema niiskesse jahedasse keldrisse, et sealt väljuda jälle pimedas. Pealegi on see töö kallis, raske, kurnav ja tänapäeva noored on mugavad ega pole huvitatud ebamugavast tööst.
Alta Langa kui kvaliteetne vahuvein võiks olla meie baarides, restoranides rohkem esindatud. Tänaseks on registreeritud Eestis 41 toodet, mida toob maale 18 firmat. Ega neid väga näha poeriiulites ja restoranide veinikaartides pole olnud. Põhjusteks vast vähene tuntus ja tarbija teadlikkus. Kümnekonna aasta jooksul on olnud vaid üks klient, kes on küsinud meie veinibaaris Alta Langa vahuveini. Kindlasti mõjutab tarbimist ka hind, mis pole odav. Sarnase hinna eest võib saada mõne väga hea Prantsusmaalt pärit crémanti või Itaaliast Lombardiast pärit franciacorta kui ka odavama šampanja. Kui klient otsib midagi uut ja põnevat, siis on see tema jaoks huvitav toode. Kui vaid soovitakse nautida vana ja tuttavat, mõnda tuntud nime, siis see pole nendele.
Grandi Lange veiniürituse tegi meeldivaks asjaolu, et ka väga suured tootjad polnud omaette suurtel pindadel, vaid olid võrdselt kõrvuti väikestel, alles oma esimesi vahuveine esitlevate tegijatega. Kõik päevad Grandi Langhel olid meeleolukad, kohtusin paljude tootjatega, kellest igaühel oli oma kandev lugu veinimaailmast, selle trendidest. Enamus ka väitis, et järgmine aasta on tooteid rohkem ja oodatavalt valik suurem.
Be First to Comment