valge viina kultuur
Venemaa ja viin on üksteise külge ühendatud nagu Siiami kaksikud. Kui viina juua idanaabrid alati ei mõista, siis viina teha oskavad nad vägagi.
Maailma esimese viinategija nime välja selgitada pole lihtne. Arvatakse, et kange alkoholi tegemine sai alguse Aleksandria alkeemikutelt, iirlastelt või Bagdadist. Ka venelased ja poolakad ihkavad endale viinaleiutaja au. Küll on aga kindel, et viina või piiritust ei kasutatud algselt mitte mõnujoogi, vaid pigem arstimina.
Viina üldlevinud nimetus vodka pärineb venekeelsest sõnast voda (vesi). Mujal maailmas seostatakse piiritust ja viina samuti veega – aqua vitae ehk eluveega.
Esimest korda märgiti joovastav jook Venemaal ära Nestori kroonikas, kus suurvürst Vladimir lükkas 986. aastal tagasi alkoholi keelanud islamiusu, kirjutades: „Vene jook – see on rõõm, me ei suuda ilma selleta.” Umbes sama deklareeris kunagi minu napsulembeline vanaisa: „See viin on üks ilmatuma hea asi ja küll mina seda tahan!”
Moskvas elanud Rootsi diplomaadid kirjutasid 1505. aastal, et venelased on leiutanud tulivee, mida igal sammul kaanitakse. Kolmkümmend aastat hiljem viinatootmine monopoliseeriti ja sellest sai tõeline võimuvahend. 1533. aastal avati esimene tsaari kabak ehk kõrts, kus ei pandud rõhku söögile, küll aga joogile, mida sai kaasa osta ja kohapeal ohtralt kõrist alla kallata. See oli koht, kus kakeldi, mängiti täringut ja veedeti muidu lõbusalt aega.
Aastast 1556 valitses riiki tsaar Ivan IV ehk Ivan Julm, kes lasi riigikassa täitmiseks luua üleriigilise viinaköökide ja kõrtside keti. Tollased välismaa kaupmehed kirjeldasid nendes „vene baarides” padujoomist ja kohalike kõride uskumatuid vägitegusid. Tsaar Peeter I andis 1716. aastal viina valmistamise ainuõiguse aristokraatidele ja kaupmeestele. Tsaar ise armastas pummeldada, kuid talle meeldis väga ka see, et alkoholimaksudest täitus riigikassa. Viin aitas sissetungijate vastu sõdida ja samas sai viina abiga riigipiire laiendada.
Vodka suhtes on olnud ohtralt poolt- ja vastukampaaniaid. Osa tsaare pooldas alkoholi, kummutades seda hoogsalt ka ise. Mõni valitseja üritas alkoholi vastu võidelda, kuid enamasti edutult. Üks viimaseid katseid oli see, kui nn tsaar Mihhail Gorbatšov keelas alkoholi müügi. Hiljem alkoholimürgituste ja puskariajamise statistikat uurides saadi aru, et see võitlemine oli suur viga. Väidetakse, et alkoholipiirang kukutaski punase võimu.
Sisenedes Joogikoolituste veebilehele olete kinnitanud, et olete vanem, kui 18 aasta vanune ja nõustute Joogikoolituste pakutavaga. Kui olete siin ekslikult, siis vajutage siia!