“Teistmoodi metsapiknik”
Kui eelmine kord metsas süüa tegime, oli kraadiklaas nulli lähedal. Seekord oli kõik hoopis teisiti. Varasel hommikutunnil kohale jõudes näitas termomeeter juba 20 soojakraadi. Päeva jooksul tõusis temperatuur veel mitu pügalat. Kevadiselt oli lindude kriiskamist ja säutsumist rohkelt. Taas oli meil plaanis valmistada koos lõbusa seltskonnaga veidi teistsuguseid roogasid kui mugavalt kodus pliidil või ahjus. Kõigepealt panime tulele teekannu. Kevadine mets pakub tee tegemiseks mitmesuguseid ande. Nurmenukk on sel ajal üks huvitavaim energiat ja ravivõimalusi pakkuv taim. Nurmenukutee on aromaatne ja ilusa värviga. Värsketest tärkavatest kõrvenõgesevõrsetest valmistatud kuum jook on heaks energia andjaks, ergutajaks ja isutekitajaks.
Ühed minu lemmikud on läbi aegade olnud sini-karbid. Neid on üllatavalt lihtne valmistada. Esmalt lihtsad reeglid: kui neid pakendist võttes pesete, siis eemaldage kõigepealt need karbid, mis on purunenud. Koputades värsketele sini-karpidele, peaksid need sulguma. Need, mis ei sulgu, võib rahulikult minema visata.
Küpsetamise lõpus on karbid lahti. Need, mis on ikka veel kinni, võib samuti minema visata. Soovitan karpe ostes jälgida, et need oleksid võimalikult värsked. Valmistamisest: kuumuta poti põhjas väheses õlis tükeldatud punased sibulad ja küüslauk, kuni need muutuvad klaasjaks. Lisa tomatit, tilli (koos vartega), maitseks sojakastet ning veidi tšillit. Teine variant on lisada keedupotti haput õuna (nagu „Granny Smith”). Aurutamiseks kasutatakse tihti valget hapukat veini, meie otsustasime veidi improviseerida ja lisasime veini asemel siider nimega Ecusson Grand Cidre Normandie. Vedelikku ei pea olema nii palju, et kõik karbid kaetud, kaane all saavad nad piisavalt auru, et küpseda. Kui sini-karpe on rohkelt, on mõistlik segada: alumisi karpe veidi ülespoole tõsta, et need paremini küpseksid. Võrdlesime selle roa juurde kaht vahuveini: Chiara Valle Brut Prosecco Valdobbiadenet ja Cremant de Alsace Hartenberger Brut Blanc de Blanci. Mõlemad sobisid suurepäraselt.
Arktiliselt valge tursk Prosciutto’ga
Fileerisime pea ja sisikonnata arktilise valge tursa kohapeal, jättes naha alles. Küpsetuspanni lasime kuumaks, lisades sellele veidi õli, et kala väga kinni ei jääks. Asetasime tursa küpsema, nahk allpool. Iga viilu peale panime üliõhukese Itaalia singi Prosciutto. ProsciuttoCrudo on soolatud ja kuivatatud seasink, mille valmimine – soolamine ja kuivatamine – võtab tavaliselt aega mitu head aastat. Valge kala küpsemine singiga andis huvitava maitse. Toit valmib kiiresti: kui tursalõigud on valgeks tõmbunud, võib sööma hakata. Prosciutto annab lisamaitset ja hoiab fileetükki liiga kiire kuivamise eest.
Õllene barbecue-kana Lihtne grillimine on tundunud juba mõned aastad veidi igav. Meil oli seekord plaanis valmistada veidi teistmoodi grillkana: elava tule peal küpsetuspannil. Ajasime suure panni tulikuumaks, panime barbecue-kanatükid sellele särisema ja valasime peale mõni aeg tagasi turule saabunud A. Le Coqi maisiõlut. Veidi kiiret küpsemist ja suus sulav veidi õllene kanapraad oligi valmis. Hea on selle juurde teha rohelist salatit rukola, lollo rosso ja värskete peedilehtedega. Salatile võib lisada veidi oliiviõli, riivida Parma juustu ning vastavalt soovile puistata päevalille-või seedermänniseemneid. Õllese barbecue-kana juurde sobis suurepäraselt seesama maisiõlu, millega kana valmistasime.
Lambakarree köögiviljadega.
Ahjupotis on seda lihtne valmistada. Lambale lisasime seekord mõned peedid, samuti sibulat, rohkelt küüslauku, kirsstomateid, maitseks sojakastet, tšillit ja päikesekuivatatud tomateid. Lisaks sai kogu praematerjal üle valatud paari lonksu punase veiniga.
Roa valmimiseks on vaja ühtlast kuumust (näiteks sütel küpsetades) ja ligi kolm tundi aega. Terava tule ja suure kuumusega on oht toit ära kõrvetada. Juba varakult metsa jõudes kaevasime lõkkesuuruse augu, kuhu tegime süte saamiseks tule. Mõne aja pärast, kui sütt piisavalt, asetasime sinna küpsetamispoti ja katsime mullaga. Lahtikaevamisel tuleb olla ettevaatlik, et potikaas ei nihkuks, muidu täitub roog mulla ja liivaga. Mingeid lisandeid peale veini selle roa juurde metsas ei pakukski, sest potis küpsenud lammas koos aedviljadega ei vaja midagi enamat. Mahlase ja kerge lambaga sobis hästi Côtes du Rhône Grandes Serres.
Kalasupp.
Kalade fileerimisest järele jäänud pead ja luud panime keedupotti keema. Mõnetunnise keetmise järel saime suurepärase leeme, millest kurnasime välja kogu paksu, lisasime maitserohelist, kirsstomateid, sidrunit ja sojakastet. Kalasupp tuli lihtne ja oivaline. Soovitan kõigil suvel vähemalt korra metsa minna ja seal pisut teistmoodi piknik korraldada. RMK tähistatud piknikuplatsid sobivad selliseks ettevõtmiseks suurepäraselt. Piknikukorv ei pea alati sisaldama grillvorste ja leiba, uskuge mind, metsas saab pakkuda ka gurmeed.
Retseptide ja fotode autor on Aare Karolin
Vahuveinikoolitus│veinikoolitus │konjakikoolitus│viskikoolitus│müügikoolitused│konsultatsioonid
meeleolukas ühiskokkamine│meeskonnatreeningud│ruumide rent
Sisenedes Joogikoolituste veebilehele olete kinnitanud, et olete vanem, kui 18 aasta vanune ja nõustute Joogikoolituste pakutavaga. Kui olete siin ekslikult, siis vajutage siia!