Pineau des Charentes

Pineau des Charentes – salapärane ja vähetuntud
Keeruka nimega jook, mida armastatakse ja ehk isegi jumaldatakse

avaldatud Eesti Ekspressis 14. august 2008. Autor Aare Karolin

Suvel, kui väljas palav, on hea teistele pakkuda või ise maitsta värskendavat Pineau des Charentes’i nimelist jooki.

Kaupluses joogiriiuleid silmitsedes paljud inimesed Pineau’d ei osta, sest pole teada, mis pudelis peitub. Mõni ajab joogi segi vahel veidi sarnase veinimargi Pinot’ga. Pineau des Charentes’i nimelist jooki võib pakkuda nii enne kui ka pärast sööki, eraldi või magustoiduga.

Pineau des Charentes’iga sain lähemalt tuttavaks umbes kaheksa aastat tagasi ühel üritusel, millega käis kaasas eri konjakite maitsemine.

Sellest ajast olen Pineau des Charantes’i (edaspidi lihtsustatult Pineau) oma headele tuttavatele pakkunud kui suurepärast huvitavat leidu. Olen teinud seda nii Eestis kui ka teistes riikides, kaasa arvatud Prantsusmaal. Inimesed on olnud tihti üllatunud, kui konjakite maitsemise alguses või mõnel pidulikumal puhul pakutakse seda, mitte just vähe-kanget, aromaatset, mahlakat ja veidi magusat jooki.

Piirkond, kus Prantsusmaal konjakit ja Pineau’d valmistatakse, on Charente Maritime. Samas asub ka linn nimega Cognac. Piirkond asub Pariisist umbes kuuesaja kilomeetri kaugusel edelas. Selles piirkonnas on Pineau tootmine vana traditsioon. Joogi ajalugu ulatub 16. sajandisse, kui Prantsusmaa troonil oli Henry IV. Legendi järgi lisati 1586. aastal konjakitünni, kus oli juba „eluvesi” ehk eau-de-vie (see on viinamarjaveinist destilleeritud konjakipiiritus), kogemata värsket viinamarjamahla.

Legendi järgi veeretati tünn pärast märkamata jäänud valamist seguga tagasi härra keldrisse. Kui aastate pärast tünni sisuga tutvuma hakati, avastati, et tegemist on huvitava klaari päikesepaistelise joogiga. Sündiski Pineau des Charentes. Sajandite jooksul on seda teadmist põlvest põlve edasi antud ja loomulikult jooki nauditud.

Viinamarjad korjatakse vastavalt sordile septembris või oktoobris. Marjadest mahla pressimine on nn kerge press. Pineau’d valmistatakse, segades mõned aastad vanale konjakile samast viinamarjasordist mahla, mis peatab viinamarjamahla võimaliku käärimise ja edasi küpseb segu veel teatud aja tammevaadis.

Valmistatakse valget ja roosat (punast) Pineau’d. Eriti vana Pineau’d, mis on seisnud vaatides üle kümne aasta, nimetatakse Vieux’ks.

Valge Pineau valmistamiseks kasutatakse viinamarjasorte, nagu Ugni Blanc, Folle Blanche, Colombard, Sémillon, Sauvignon, Montils. Valge Pineau küpseb tammevaadis vähemalt 18 kuud. Alkoholi protsent peaks olema 16 ja 22 vahel, kuid tavaliselt on joogi kangus 17 %. Värvuselt on jook kuldse alatooniga, heleda merevaigu värvi, kirgas.

Aroomilt tugev, vanilli, eksootiliste viljade, rosina, pähkli ja mee aroomiga. Maitselt pikalt kestev pehme, siidine. Hea tasakaal magusa ja hapu vahel, mesine, puuviljane, vürtsikas.

Roosa Pineau valmistatakse, kasutades viinamarjasorte Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Merlot. Küpseb vähemalt 14 kuud tammevaatides.

Alkoholi sama palju kui valges ehk 17 %. Värvilt mahagon, sügavroosa selge kirgas jook. Aroomis tugev, õrn, terav, põldmari, mustsõstar, kuivatatud mandel, mesi, puit, kirss. Rikkalik tugev punaste marjade maitse.

Meeldiv aromaatne järelmaitse.

Pineau, nagu juba varem märkisin, on aperitiiv ja serveeritakse seda jahutatult umbes 8-10 °C juures. Teda saab juua ka soojalt, kuid jahe Pineau on värskendav ja meeliergutav, kusjuures aroomi ja maitse nüansid tulevad paremini välja. Soovitan jooki nautida elegantsest tulbikujulisest klaasist. Kui jook on toatemperatuuril, siis saab seda kasutada ka desserdina – näiteks šokolaadikoogiga. Sellele joogile mina jääd ei lisaks.

Valge Pineau sobib suurepäraselt foie gras’ga, siniste juustudega nagu rokfoor, Bleu d’Auvergne, samuti meriahvena, m erekarpide ja teiste mereannitoitude juurde. Roosa Pineau sobib pigem kerge ulukilihaga (metskitseliha), samuti lambajuustuga. Mõne meelest on Pineau asendamatu mitmesuguste kastmete valmistamiseks. Väga hästi sobivad sobivad mõlemad Pineau’d melonipüreega. Eestis on sellel joogil muuseas olemas ka oma klubi.

Pineau’ tootjaid on ligi tuhat ja tootmine on viimastel aastatel tänu suurenenud nõudlusele terves maailmas kasvanud. Valmistamisel järgitakse teatud reegleid. Konjak, mida kasutatakse, peab olema valmistatud sama firma poolt, joogi kangus peab jääma vahemikku 16-22 %.

Tootmine ei tohi ületada 23 hektoliitrit hektarilt. Pineau peab olema vaadis küpsenud vähemalt aasta ja see peab olema valmistatud päritolupiirkonnas. Müügieelset kontrolli teostab Institut National des Appellations d’Origine. Loomulikult on kõik reeglid tehtud sellised, et joogil oleksid kõik olulised omadused.

Pineau’d on osadest meie kaubakeskustest võimalik saada, kuid otsimisega tuleb veidi vaeva näha. Pildil olevad Pineau’d on tammevaadis küpsenud umbes kümme aastat ja tänu sellele on neil mõnedest teistest saadaolevatest paremad maitseomadused, kuid maitse üle pole mõtet vaielda …

Vähetuntud Pineau des Charentes’i pimemaitsmine

degusteerimine toimus 18. september 2009 ja avaldati Eesti Ekspressis. Autor Aare Karolin

Erilised, kuid paraku üsna tundmatud joogid Pineau des Charentes’i valikust väärivad mekkimist, kuid millist eelistada, üritame selgitada klaase huultele tõstes.
Prantsusmaal Pariisist umbes kuuesaja kilomeetri kaugusel edelas asub Charente Maritime’i nimeline piirkond. Maailmas on see kant tuntud eelkõige huvitavate konjakite poolest. Selles piirkonnas on Pineau des Charentes viie sajandi jooksul oma maitsega paljusid erutanud.
Pineau valmistamine kujunes välja juhusest.

Klaasid huultele
Augusti 2009 viimasel nädalal toimus suurepärase, kuid siiani paljudele tundmatu konjakist valmistatud joogi Pineau des Charentes pimemaitsmine Tallinnas Veinipööningul. Maitsmisele olid välja pandud valge, roosa ja vana ehk Vieux Pineau des Charentes.
Kõik need tooted on Eestis kas kaubanduses või hea valikuga söögikohtades. Maitsmises osalejad olid varem korduvalt Pineau-nimelise joogiga kokku puutunud ja maitsnud vähemalt kahte-kolme viimaste aastate jooksul. Avastati huvitavaid ja meeldivaid üllatusi.

Maitsmisel osalesid Imre Uussaar, Allan Randmaa, Arvo Veskimets, Raivo Sternfeld ja Aare Karolin. Kõik väitsid nagu ühest suust, et selline jookide rivi läbi maitsta oli õpetlik kogemus.

Teadmiseks, et valge Pineau sobib oivaliselt foie gras’ga, siniste juustudega – nagu rokfoor, Bleu d’Auvergne –, samuti meriahvena, merikarpide ja teiste mereannitoitude juurde. Roosa Pineau sobib pigem kerge ulukilihaga (metskitseliha), samuti lambajuustuga. Mõne meelest on Pineau asendamatu mitmesuguste kastmete valmistamiseks. 
Väga hästi sobib enamik Pineau’sid melonipüreega.

30. juuli 2015 seisuga on Eestis registreeritud 35 erinevat Pineaud, kuid jook on ikka veel vähetuntud.

Maitsmiseks olid järgmised joogid alagruppides, juures on aroomi- ja maitsekirjeldused ja kommentaarid:
Valged
Valge Pineau valmistamiseks kasutatakse tavaliselt selliseid viinamarjasorte nagu Ugni Blanc, Folle Blanche, Colombard, Sémillon, Sauvignon, Montils. Valge Pineau küpseb tammevaadis vähemalt poolteist aastat. Alkoholiprotsent peaks olema 16 ja 22 vahel, tavaliselt on joogi kangus 17%. 
1. Pineau des Charentes Château Beaulon 18% +
Aroom: pähkel, mandel, aprikoos; mahlane. 
Maitse: kreemjas, kergelt soolakas, mõrkjas järelmaitse, magusapoolne, puudub hape, sile.
2. Pineau des Charentes Larsen 17%
Aroom: kerge oksüdatsioon, pähkel, algul piiritusene. 
Maitse: lühike ja väga lihtne, magus, lääge, hapet vähe, järelmaise lühike ja lihtne, sherry’ne. 
Arvamus, et veidi toores.
3. Pineau des Charentes Maxime Trijol 17% ++
Aroom: magus, lääge, üleküpsenud melon, ananass, rosin.
Maitse: vahvalt mineraalne, särtsakas, ilus hape.
4. Pineau des Charentes Menuet 17% +-
Värvuselt kõige heledam, veidi hägune.
Aroom: kurgitünn, hapukas, väävline.
Maitse: hea kreemjas, samas hõrk ja naturaalne, sisutu.
5. Pineau des Charentes Jules Gautret Blanc 17% +-
Aroom: elegantne, kergelt vürtsikas, ananass, pipar.
Maitse: marjaselt magus, vürts, aprikoos. Hea tasakaal, veidi kunstlik.

* + – osutus ühe inimese lemmikuks sellest valikust, – ühele inimesele valikust ei meeldinud

Roosad:
Roosa Pineau valmistatakse, kasutades viinamarjasorte Cabernet Franc, Cabernet Sauvignon, Merlot. Küpseb vähemalt 14 kuud tammevaatides.
6. Pineau des Charentes Menuet 17% –
Aroom: tagasihoidlik kerge vürts, magus üleküpsenud mari, “nõrk”. 
Maitse: õhuke, vesine, kerge magus vürts.
7. Pineau des Charentes Jules Gautret Rosé 17% + –
Aroom: magus, lääge, üleküpsenud marjad, kirsine, puudub hape.
Maitse: lääge, liiga magus, moosine, mesine.
8. Pineau des Charentes Maxime Trijol 17% ++
Aroom: kerge vürts, pähkliselt magus mandel, tundub õige ning seda jooks.
Maitse: ilus maasikane ja kerge pipar, hea hape ja mitte liiga magus.
9. Pineau des Charentes Château Beaulon 18% +
Aroom: oksüdeerunud, kergelt magus, küps punane mari.
Maitse: karamelline, magus ja alkohoolne, liiga vürtsikas, kena hape.

Vieux (vanemad Pineau’d)
10. Pineau des Charentes Vieux Château Montifaud 18%
Aroom: ilus küps pirn, kerge pipar ja virsik.
Maitse: hea puuviljane, ilus hape, apelsin, vürts, magus pirn, terav järelmaitse.
11. Pineau des Charentes Vieux Jules Gautret 18% ++
Aroom: kergelt alkohoolne ja samas vürtsikas, veidi oksüdeerunud, lilleline.
Maitse: mõrkjas, vürtsikas, tugev hape, magus, veidi käärinud.
12. Pineau des Charentes Vieux Maxime Trijol 17% +++
Aroom: puuviljane, vürtsikas, vanill, ananass, üleküpsenud.
Maitse: mõrkjas, vürtsikas, tugev hape, magusust rohkem, hea tasakaal, kuiv, hea järelmaitse.
Seda jooks veel

Näiteks: Maxime Trijol Pineau des Charentes

Piirkond: Cognac AOC, Cru -de Grande Champagne ja Petite Champagne piirilt. Küla Saint Martial- sur- Ne.
Alkoholisisaldus: 17% vol
Viinamarjasordid Ugni Blanc, Colombard mahl Montils viinamarjast
Värvus: selge, särav, kuldse varjundiga õlekollane
Aroom: tunda viinamarjamahlast tulenevat värskust. Küpsed kollased kollased luuviljad- virsik, aprikoos, kollane ploom ja melon.
Maitse: järk-järgult avanev , suhkrustunud küpsed kollased luuviljad – virsik, aprikoos, kollane ploom. Nüansirikkust lisavad rosin, mesi, vanilje, mandel.
Toit: Foie Gras, sinihallitusjuust, melon ja parma sink
Serveerimine: aperitiivina 5-8 kraadi, tulbikujulisest konjakiklaasist
Serveerituna Foie Gras kõrvale temp. 10-12 kraadi, tulbikujulisest konjakiklaasist
Serveerituna suvise joogina : jääl , old fashioned klaas( madal viskiklaas)
Tootest: Vähemalt kahe aastat laagerdunud eau-de Vie on segatud värskelt pressitud viinamajamahlaga ja laagerdunud tammevaadis veel vähemalt 5 aastat.
Ugni Blanc viinamarjasort küpseb aeglasemalt võrreldes teiste viinamarja sortidega. Looduslikult on tal ka veidi kõrgem happesuse tase võrreldes teistega, andes võimaluse arenda välja elegantsetel ja nüansirikastel konjakitel.
Mõnusalt jahutav kuumal suvepäeval!