Faktid:
Aastal 1643 valmistati esimene konjak veinimajas Augier
271 konjakimaja
78’000 hektarit
97,7% konjakist tarvitatakse väljaspool Prantsusmaad
10% kogu Prantsusmaa viinamarjaistanduste pindalast
+98% Ugni Blanck viinamarjasort
Seaduse järgi peab konjaki eaux-de-vie destilleerimine lõppema 31. märtsi südaööks.
ca 60’000 töötajat
Konjaki vanuse juures on märgitud kõige noorem osa. Konjak peab olema vähemalt kaks aastast katkestusteta laagerdunud tammevaadis.
Konjaki peenete aroomide hõivamiseks soovitatakse üldiselt kahte tüüpi klaasi: tulbi- või aroomiklaasi. Praktiliste aspektide kõrval mängib klaas väga olulist rolli konjaki maitsmisel ja nautimisel.
VS ehk vähemalt 2 aastat laagerdumist tammevaatides
Muud nimetused: “3 Etoiles”, “Sélection”, “De Luxe” ja “Very Special”
VSOP ehk vähemalt 4 aastat laagerdumist tammevaatides
Muud nimetused: “Réserve”, “Vieux”, “Rare”, “Royal” and “Very Superior Old Pale”
XO ehk vähemalt 10 aastat laagerdumist tammevaatides
Muud nimetused: “Hors d’âge”, “Extra”, “Ancestral”, “Ancêtre”, “Or”, “Gold”, “Impérial”, “Extra Old”
XXO nimetus konjakile, mis on vähemalt 14 aastat laagerdunud tammevaadis
Lisaks:
– 3 aastat laagerdunud konjak on “Supérieur”, “Cuvée Supérieure”, “Qualité Supérieure”
– 5 aastat laagerdunud konjak on “Vieille Réserve”, “Réserve Rare” ja “Réserve Royale”
– 6 aastat laagerdunud konjak on “Napoléon”, “Très Vieille Réserve”, “Très Vieux”, “Héritage”, “Très Rare”, “Excellence” ja “Suprême”
https://atasteofcognac.com/cognac-tasting-tips/
Vastavalt pinnasele on konjaki viinamarjade kasvatus jagunenud:
Grande Champagne – umbes 17% toodangust ehk 13’159 ha
Lilleline eaux-de-vie. Täisküpsuse saavutamiseks vajavad nad tammes pikka laagerdumist. Pinnas on pehme kriit, äärepoolsemates piirkondades on kõvemat lubjakivi, liiva ja savi.
Petite Champagne – umbes 22% toodangust ehk 15’246 ha
Sarnane Grande Champagne’iga, kuid ilma erakordse peenuseta. Siinsed mullad on sarnased Grande Champagne’iga, kuid pehmed kriidilised alad on sügavamad ja vähem poorsed, mis muudab taimede toitainete saamise viisi.
Borderies – umbes 5% toodangust ehk 3’987 ha
Väikseim cru, mis tekitab peent ja ümarat eaux-de-vie’i, kannikes aroomiga. Pinnas sisaldab lubjakivi lagunemisel tekkinud savi ja paekivi.
Fins Bois – umbes 43% toodangust ehk 31’001 ha
Ümar, elav eaux-de-vie, mis küpseb märgatavalt kiiremini, kui teistest piirkondadest. Värskelt pressitud viinamarjade aroomiga. 60% pinnasest on savi
Bons Bois – umbes 12% toodangust
küpsevad kiiresti
Bois Ordinaires – umbes 1% toodangust ehk alla 1’101 ha
Sarnane Bons Boisiga, kuid maalähedasema iseloomuga. Liivane pinnas
Telli konjakikoolitus!