Iga aasta novembrikuu kolmas neljapäev on veinimaailmas suur pidupäev – tähistatakse uue veiniaasta saabumist. Nii me tähistame Haapsalu vinoteegis iga aasta Beaujolais Nouveau saabumist.
Uus Beaujolais Nouveau 2015 on saabunud!
Loo kirjutasid Ülle Valdre ja Aare Karolin
Riputatakse üles värvikirevad loosungid tekstiga „Le Beaujolais nouveau est arrivé!”, mis tõlkes tähendab „Uus Beaujolais on saabunud!”. Täpselt südaööl avatakse pudelid, milles on tänavuse veiniaasta saagist valminud vein – Beaujolais Nouveau. Varasemail aastail on Prantsuse suursaadik Eestis kutsunud Prantsusmaa sõpru külla, et nautida uut veini ja suhelda heas seltskonnas. Veider traditsioon Veiniaasta alguse tähistamise traditsioon pärineb Prantsusmaalt Beaujolais’ piirkonnast. Tegemist on imekauni alaga Prantsusmaa suuruselt kolmandast linnast Lyonist veidi põhja pool. Juba sajandeid on selles piirkonnas valmistatud lihtsat veini, tähistamaks korjeperioodi lõppu. Algselt oli tegemist kohaliku traditsiooniga.
Eelmise sajandi keskel kehtestati reeglistik Beaujolais Nouveau valmistamiseks, 1950ndail jõudsid uudised veinist Pariisi ja seda hakati laialdaselt müüma kõikjal Prantsusmaal. Nüüd on traditsioon levinud üle kogu maailma. Tegemist on ühe veidrama ja kergemeelsema traditsiooniga veinimaailmas ning väga eduka turundusega. Poole sajandiga on suhteliselt keskpärase veini toodang kasvanud ühelt miljonilt pudelilt 70 miljoni pudelini aastas. Beaujolais Nouveau pudelite sildid on silmapaistvalt värvikirevad, uue veiniaasta alguse tähistamisega seotud pidustused on rõõmsameelsed ja rahvarohked ning Prantsusmaal kestavad need mitmeid päevi. Beaujolais Nouveau vein valmistatakse Gamay (pikema nimega Gamay noir a Jus Blanc) viinamarjast. Gamay ajalugu ulatub 14. sajandisse, mil see viinamarjasort oli laialt levinud praegu-se Burgundia aladel. 1397. aastal keelas tollane Burgundia hertsog Philippe Julge Gamay kasvatamise Burgundias, nimetades sorti „salakavalaks”. Gamay taimed juuriti väljaja asendati elegantsema Pinot Noir’iga, millest tänapäeval valmivad ühed Prantsusmaa tuntumad veinid. Täpselt on teadmata tolleaegse valitseja tegude tagamaad, kuid tänapäeva teadmistele tuginedes võib öelda, et tegemist oli igati õige otsusega. Burgundia valdavalt lubjakivine pinnas sobib ideaalselt Pinot Noir’i kasvatamiseks, parim ei ole see aga Gamay jaoks. Burgundiast lõuna pool asuva Beaujolais’ aluspinnas on seevastu happeline (valdavalt graniit), mis sobib suurepäraselt Gamay viinamarja kasvatuseks, aidates pehmendada sordile omast tugevat hapet. Tänapäeval võib julgelt öelda, et tegemist on Beaujolais’ piirkonna ainsa viinamarjasordiga, ametlikel andmeil on 99 protsenti kasvupinnast Gamay all. Värsket veini toodavad tegelikult ka teised veinimaad, kuid prantslased on sellest loonud tähtsündmuse.
Gamay on õhukese kestaga tume viinamari, millest valmivad veinid on üsna happelised ja vähese tanniinsusega. Viinamarjad korjatakse käsitsi. Gamayst veini valmistamisel levinud tehnik on nn süsihappegaas-matse-ratsioon (pr – macération carbonique). Selliselt valmivad kõik Beaujolais Nouveau veinid, mis moodustavad enam kui kolmandiku kogu piirkonna veinitoodangust. Viinamarjad pannakse anumaisse käärima tervete kobaratena. Kobarate raskuse mõjul alumised marjad purunevad ja neist hakkab eralduma mahla. Mahla osakaal kasvab pidevalt ja käärivast mahlast eraldub nõusse süsihappegaas (CO2). Kuna hapnik on kergem, surutakse see nõust välja ja käärimine toimub CO2 keskkonnas. Süsihappegaasi mõjul hakkab toimuma käärimine ka veel purunemata marjades. Algselt valmistati veini lahtistes anumates.
Tänapäeval kasutatakse kääritamisel suletud tsemendist või roostevabast terasest valmistatud anumaid, kuhu lisatakse koos marjadega kohe ka CO2. Beaujolais Nouveau valmistamisel on matseratsiooni lubatud kestus 10 päeva. Tulemuseks on värsked, puuviljased ja vähese tanniinsusega veinid. Veinid on parfüümsed, neile on iseloomulik banaani, vaarika ja metsmaasika aroom. Juua jahutatult Beaujolais Nouveau villitakse pudelitesse vaid 6–8 nädalat pärast korjet ja paisatakse müügile novembri kolmandal neljapäeval. Beaujolais Nouveau veinid võivad olla punased või roosad. Veini on soovitav tarbida võimalikult värskelt, ajaga see paremaks ei lähe. Soovitav on serveerida Beaujolais’ veini veidi jahutatult, 10–12°C juures. Sobiv valik veini kõrvale on külmad lihalõigud, pasteet või kergemad kanalihatoidud.
Alkohol suurtes kogustes võib olla kahjulik te tervisele!
Vein ei lahenda probleeme, kuid seda ei tee ka piim!