Teejoomise traditsioon on idamaades vana, kuid meie jaoks suhteliselt noor. Enamiku oma teekogemusest on vanemad inimesed omandanud sotsialismi ajast ja põhiliseks oli toona must tee. Tänapäeval on tee valikutes peaaegu sama keerukas orienteeruda kui veiniriiulite vahel. Samas pole mõtet meelt heita, sest kui suhelda näiteks Hiinast või mujalt idast pärit joogiajakirjanikega, on nemadki tõemeeli kinnitanud, et nad joovad teed palju, kuid teavad sellest joogist väga vähe.
Teepõõsast Camellia sinensis saab mitmesugust teed. Teelehed on valdavalt needsamad, kuid nende töötlemise erisused on aluseks, miks neid erinevalt kutsutakse. Põhinimetused, mida paljud juba teavad, on must ja roheline tee. Kvaliteetse tee korje toimub alati käsitsi.
Kõige luksuslikum tee on valge tee. Musta teega võrreldes on valge tee väiksema teiini (kofeiini) sisaldusega. Valges tees on antioksüdante rohkem kui rohelises või mustas tees. Viimases on antioksüdante kõige vähem ning teiini kõige rohkem.
Kollane, see on oma aja imperaatorite värv
Valge ja rohelise tee vahele nii kvaliteedilt kui hinnalt jääb kollane tee. Pärast korjet kuivatatakse teelehed aeglaselt. Tee on kollaka-kuldse välimusega. Vahe rohelise või valge teega on aroomis, mis meenutab pigem musta teed teiste taimedega. Kollase tee korjekohtadeks on Hunani ja Anhui provintsid Hiinas. Mõned sordid tulevad ka Sichuani provintsist. Teelehtede korje toimub käsitsi ning samuti korjatakse pungasid või esimesi veidi rullunud lehti. Samades piirkondades toimub ka tee töötlemine.
Teelehti töödeldakse tunduvalt väiksemates kogustes kui rohelise või isegi valge tee puhul. Kollane tee on rohkem oksüdeerunud – fermenteerunud – kui roheline, kuid kollase tee fermentatsioon on lühem kui mustal teel. Kuna selle tootmine on pikk ja vaevaline, lähevad tootjad sageli pigem kergema vastupanu teed, tootes lihtsama menetlusega rohelist teed. Töötlemise tagajärjel kaob teel taimele iseloomulik rohune järelmaitse, nagu on rohelisel teel.
Kollase tee töötlemiseks on eri provintsides eri moodused. Mõnel pool teelehed kergelt närvutatakse vokkpannisarnases nõus kuni 40% kuivuseni, pärast seda küpsetatakse 70% kuivuseni. Veel soojana pakitakse kokku ja lastakse seitse päeva fermenteeruda – täpsemalt, oksüdeeruda. Oksüdeerumise järel küpsetatakse tee aeglaselt 95% kuivaks. Teises provintsis närvutatakse ja küpsetatakse teed väga väikestes kogustes korduvalt, kuni teemeister on tulemusega rahul.
Joogikõlblikuks saab teelehed samuti nagu valge tee. Kollase tee puhul kasutatakse ka nn teist tõmmist. Mõlema, nii valge kui ka kollase tee puhul soovitaksin õhukest kerget teetassi. Võite kasutada klaasist tassi, et saada teest paremat visuaalset pilti ja lisaks saab paremini vaadelda vedelikus liikuvaid teelehti.
Mõlemad teed on tervislikud suure antioksüdantide sisalduse poolest. Sisaldavad katehhiine ja polüfenoole, mis on väidetavalt tugevaimad antioksüdandid jookides. Räägitakse ka vähivastasest ning südameveresoonkonda tervendavast toimest. Ma pole meedik, kuid kindlasti on nad mõõdukalt tarvitades kasulikud.
Mõneti on nende kahe läänes vähemtuntud teeliigi levikule aidanud kaasa internet, sest see võimaldab tänapäeval gurmaanidel ja uute maitsete igatsejatel tellida endale vajalikus koguses sobilikku teed, kui muidugi toode on laos saadaval. Seoses populaarsuse kasvuga ostavad tee vahendajad hinnalist teed ka rohkem sisse, arvestades ostjate maitsetega.