Ilmunud 31.05.2016 Lääne Elu VEINILEHT – Aare Karolin
Esimest korda Haapsalu Toskaana veinipäevadel koolitust tehes olin veidi üllatunud: miks on selles õdusas kuurortlinnas esindatud just Itaalia? See oli viis aastat tagasi. Üllatas ka veinihuviliste hulk, kes kõik koolitust tahtsid, ning üllatas inimeste suur huvi ja ka teadlikkus jookide suhtes. Juba siis ei olnud tegemist pelgalt joomaüritusega, vaid võimalusega tutvuda ühe osaga maailma toidu- ja joogikultuurist
Itaalia on tegelikult väga hea valik, sest see on üks vanimaid veinimaid, kuhu Kreeka kolonialistid väidetavalt juba kaheksa sajandit enne Kristust tõid viinapuud. Nüüd on Itaalia suurim veinitootja maailmas. Seal kasvab palju ainult Itaaliale omaseid viinamarjasorte ja neid on tuhandeid! Vein on seal üks toidukorra osa – klaas veini lõuna- või õhtusöögi juurde on täiesti loomulik nähtus.
Piilume siis natuke, mis Itaalia veinimaastikul toimub ja millised veinid sealt tulevad.
Punane, valge, mulliga
Laias maailmas teatakse tänu TV- ja filmitööstusele kõige enam Toskaanat, mis on looduslikult imekaunis ja suvel täiesti ülerahvastatud. Parimad ajad piirkonda külastada on hoopis kevad ja sügis. Põhiline viinamarjasort on seal Sangiovese. See on punane sort ja Chianti Classico veinipiirkonna põhimari.
Uhkete tornide linna San Gimignano põhimari on aga Vernaccia. Sellest saab valget mineraalset ja veidi soolakat veini. Suurepärased on magusad
Vin Santo veinid, mis valmivad rosinataoliseks kuivatatud viinamarjast. Peale hea veini saab Toskaanast ka üht Itaalia parimat oliiviõli.
Loode Itaalias, mitte kaugel Prantsusmaa piirist, asub Piemonte, kust tuleb „kuningate vein” Barolo, mis on 100% Nebbiolo marjast valmistatud punane kuiv vein. Piemontest on pärit ka paljude lemmikud – Asti magusad vahuveinid Moscato Bianco sordist.
Itaalia suurim veinipiirkond on aga Veneto. Sellest Verona ja Veneetsia linna ümbruses laiuvast piirkonnast pärineb Valpolicella – kerge punane vein, valmistatud Corvina, Rondinella ja Molinara sortidest. Samast piirkonnast tulevad veel mitmed suurt populaarsust nautivad veinid – täidlased Amarone ja Ripasso punaveinid. Veneto tuntuim valge vein on kerge ja kuiv Soave, mis on marjasorti- dest Garganega ja Trebbiano. Venetost pärineb ka maailmas suurt tuntust võitnud värske puuviljane vahuvein Prosecco, mis on valminud autoklaavis Glera viinamarjast.
Minu enda lemmikveinipiir- konnad Itaalias on Friuli, Lombardia ja Apuulia.
Friuli asub Sloveenia piiri ääres ja on tuntud oma valgete mineraalsete veinide poolest. Tuntumad heledad marjad on seal Pinot Grigio, Friulano,Ribolla Gialla, Malvasia, Picolit ja Verduzzo. Kohalikud punaveinid valmivad sellistest sortidest nagu Refosco, Schioppettino ja Pinot Nero (Pinot Noir). Friulis tehakse veidi ka Proseccot.
Lombardia on mõjutatud suur- linna Milano lähedusest, seal asuvad ka maalilised Como, Iseo, Maggiore ja Garda järv. Lombardiast tulevad suurepärased klassikalisel ehk šampanjameetodil valminud Franciacorta vahuveinid.
Itaalia lõunatipus asuv maaliline Apuulia on tuntud suure alkoholisisaldusega moosiste-marjaste Primitivo ja Negroamaro punaveinide poolest.
Muidugi on võimalus minna Itaaliasse seda kõike ise kohapeal avastama ja nautima, aga kui teemaks on puhkus, siis soovitan sõita Marche ja Apuulia piirkonda, kus puhkavad ka paljud itaallased. Seal on elu veidi odavam, maastik on imeilus ja leiab palju huvitavaid mere-roogade restorane. Itaalias on, mida avastada ja kogeda, igale maitsele. On palju silmailu, pikk ajalugu, huvitavaid aroome ja maitseid. Õnneks on väike tükike sellest ka Haapsallu toodud.
Peadpööritav valik:
Mõned soovitused ka, et pea ei hakkaks ringi käima.
Valige endale reedeks-laupäevaks välja teema, mis enim paelub, ja sellele vastavalt ka koht, kus hakata veine degusteerima. Abiks on veinipäevade kava.
Kui juhtub, et Itaalia veinid ära tüütavad, siis on vinoteegis MULLiga ja MULLita ja muidugi ka poodides veine, mis on pärit teistest riikidest.
Kes tahab veini nautimise kõrvale heas seltskonnas veidi ka veinijuttu kuulda, siis vinoteegis on reede (03.06.16) õhtul degusteerimiseks ja jututeemaks Põhja-Itaalia veinid.
Degusteerimissoovitused Haapsalu veinipäevadeks
Kasuta oma nina ja leia äratuntavaid aroome. Keeruta veidi klaasi, saad teada, kas ja kuidas see aroomide intensiivsusele mõjub. Maitsmisel pole vaja veini kohe alla neelata.
Kõht ei tunne aroome ega maitset. Hoia veini veidi suus, et tekiks „suu- tunnetus”. Veini võib suus ka luristada (see ei ole ebaviisakas!), et see saaks rohkem õhutust. Veini ei pea ära jooma, eriti kui see ei meeldi!
Kui oled leidnud kõige rohkem meeldiva veini, sule silmad ja lase end kanda poeesiast ja emotsioonidest, mediteeri või unista!
Tähelepanu!
Vein ja teised alkohoolsed joogid võivad suurtes kogustes olla kahjulikud tervisele. Vein ei lahenda probleeme, kuid seda ei tee ka piim!
