ehk “Elamuslik eluvesi“
Viski on üks nendest mitmetest värvilistest kangetest alkoholidest, mida paljud armastavad, ent mõned lausa jumaldavad.
Viski on viljast valmistatud kange alkohoolne jook, millel lähtuvalt valmistamise piirkonnast on igaühel oma eripära. Alkoholi tootmiseks on oluline tärklis, mida leidub teraviljas. Viskit tehakse peamiselt odrast, ent ka maisist, nisust, rukkist. Teravilja idandades tekib magusus ning tänu sellele saab toota lahjat alkoholi, millest destilleeritakse kange piiritus ehk eau-de-vie – tõlkes eluvesi. Piiritus on selge ja värvuseta, enamikul juhtudel tugevalõhnaline kange alkohol, millest vaadilaagerdusega saab valmistada viskit. Sõltuvalt toormest jäävad sellele piiritusele alles ainuomased äratuntavad nüansid, mis aja jooksul edasi arenevad. Viski, viina ja teiste kangete jookide piirituse kvaliteet võib olla väga erinev. See sõltub muuhulgas sellest, millist tüüpi destillaatoris ning mitu korda on piiritus destilleeritud.
Alkohol suurtes kogustes ja erinevaid jooke segamini juues võib olla kahjulik te tervisele! Viski ei lahenda probleeme, kuid seda ei tee ka piim!
Ameerika viski peab olema laagerdatud vaid uutes tammevaatides. Võiks öelda: milline raiskamine! Kuid ei – on ju teada rahvajuttudestki, et iirlased-šotlased on parajad koonrid. Seega võetakse Ameerikas pruugitud tammevaadid lahti, pakitakse kokku ning müüakse odavama hinnaga Euroopasse. Nii saavad paljud Euroopast pärit viskid endale mõned ookeanitaguste märjukeste vahvad omadused lihtsalt kaasa. Peale selle kasutatakse viskide valmistamisel mitmete teiste jookide laagerdusjärgseid vaate, sealhulgas konjaki, šerri, portveini, veini, grappa anumaid.
Kõige lihtsam on jagada viskid tootjamaa järgi: Šoti, Iiri, Ameerika, Kanada, Jaapani viski. Tegelikult tehakse seda jooki peaaegu igal maal. Näiteks Indias on populaarseim alkoholitoode just viski.
Areng toimub tammevaadis.
Tamm annab joogile aja jooksul värvuse, nüansirikka aroomi ja meeldiva maitse. Selleks, et need omadused tekiksid, on vaja aega. Tammevaatides aurustuvad piirituse osakesed osaliselt läbi puidu ning seda ligikaudu 1–2% aastas. Seda kutsutakse la part des anges – inglite osaks. Need „inglid” on ühed meie maailma suurimad joodikud. Mis siis toimub? Kuna aurud tungivad puidust välja, tulevad asemele just meeldivad vanilli, karamelli, puidu, iirise, küpsete kuivatatud puuviljade erutavad aroomid ning nüansirikkad ajas muutuvad rikkalikud maitsed. Et sellist vedelikku saaks kutsuda viskiks, peab see olema vaadis vähemalt 3 aastat. Enamikul juhtudel näitab pudelil olev number laagerdumise vähimat aega. Vaatide päritolumaa ja selle materjali kasvupiirkond on samuti oluline, sest see mõjutab viski ning ka teiste sarnaste jookide omadusi. Suuresti kasutatakse viskitootmises Prantsusmaa ja Ameerika tamme.
Millist eelistada?
Päritolumaast olenevalt on tegemist kas üheviljaviskiga või seguga erinevatest. Mekki mõjutab valmistamise viis: mitu korda on destilleeritud, millises vaadis laagerdatud, kui kaua laagerdatud jne. Hinda mõjutavad transport, viski vanus, pudeliklaasi maksumus, pakend, reklaam, müügikoha riigimaksud, edasimüüja juurdehindlus jne.
Neil, kes pole varem viskit maitsnud, tasub joogiga tutvumiseks tellida või osta näiteks kolm erinevat umbes samas hinnaklassis viskit ning neid võrrelda. Erapooletu arvamuse saab vaid ise proovides. Muidugi võib minna koos sõpradega viskikoolitusele ja harjutada juba asjatundja käe all.
Viskit võib nautida väga erinevatest klaasidest, selleks sobib peaaegu iga õõnes anum. Mõnedes maades juuakse viskit jääga; teised panevad seda jälle pahaks –parima elamuse saab ju, kui lisada joogi sisse vaid jahedat värsket vett ja kasutada degusteerimisklaase. Muidugi võib viskist ennast purju juua, aga kui nautida hinnalisemaid märjukesi, võib need pärast õhtust mekkimist jätta kaanega kaetud viskiklaasi, et järgmisel päeval mõnutunnet jätkata.
Mõned viskid on lahjemad, mõned kangemad. Šoti viskid on tavaliselt suitsusemad kui Iiri omad. Ameerika viskid on üldjuhul veidi magusamad või maisised. Osa jooke on taotluslikult heledad ja mõned jälle väga tumedad. Ent tumedus ei tähenda alati parimat. Ma ei soovita alustada kohe kõige kangemate või hinnalisematega, sest alati pole kalleimad kõigile kõige paremad. Pigem saab öelda, et need on huvitavad ja põnevad. Nii et enne on siiski hea omada kogemust. Müüakse veel nn vaadikangusega viskit, mis on 50–60 kraadi alkoholi. Loomulikult võib juhtuda sedagi, et märjuke maksab terve varanduse, kuid sugugi ei meeldi.
Telli viskikoolitus!