Seltskondlikud toidu- ja veinikatsetused
Eestlaste traditsioonilisel jõululaual on sealiha, verivorstid ja hapukapsas. Aga täiesti vabalt võib perele või külalistele pakkuda hoopis kanatoite. Neid on lihtsam valmistada ja kergem seedida.
Toidu kõrvale sobiliku veini leidmiseks võiks teinekord katta külalistele laud selliselt, et lisaks toiduriistadele oleks seal kaks-kolm veiniklaasi. Roa kõrvale valage jooki varjatud sildiga pudelist (näiteks paberkotti pakituna), et peale teie ei teaks keegi, mis veiniga tegu. Selliselt saate pakkuda külalistele võimaluse ise kõige sobivam ja meelepärasem vein leida. Jooki ei pea maitsemiseks valama palju. Kui valikud on tehtud, näitate, mis pudelitega tegu. Seltskondlikku vestlust jätkub kauaks, elevus ja parem arusaam veini ja toidu kooskõlast on garanteeritud.
Mõneti sarnaselt tegime meie, maitstes kolme toidu juurde üle tosina veini (hoiatuseks: seda pole vaja kodus järele teha, piirduge pigem kahe-kolmega). Röstitud, grillitud või hautatud kodulinnud sobivad nii valgete kui ka päris mitmete punaste veinidega. Meie püüdsime parima kõrvase leida uutele Talleggi toodetele.
Delikatess-kanamaksapasteet
Eelroaks valmistasime kanamaksapasteedikorvikesi. Pasteet sai konsistentsilt hõrk ja õhuline. Panime selle anumasse, lisasime veidi seemnetest puhastatud ja peenikeseks hakitud tšillit, näpuotsaga soola ning veidi rõõska koort, vahustasime. Korvikeste jaoks rullisime lehttaina pisut õhemaks ja lõikasime parajad suupisteruudud. Murdsime ruudud kokku ja lõikasime sälgud sisse, et tekiks korvike. Määrisime munakollasega. Küpsetasime ahjus 10-15 minutit temperatuuril 195 °C, kuni korvike oli pealt kuldpruun. Jahtunud lehttainakorvikesse panime lusikaga pasteedivahu, kaunistuseks sobitasime veidi laimimahlas seisnud pirnitüki.
Hõrk sinkpraad kanalihast
Praad on poest ostes küpsetusvalmis -ainult torka auk sisse ja pane ahju. Sinkpraes on nahaga kanafilee ja koivaliha. Viimane annab muidu veidi kuivale linnule teistmoodi mahlakust.
Tore, et kana pole vaja tükeldada, sest selle on teinud juba tootja. Kanalihast praad on meeldiv kerge söök.
Lisandiks valmistasime värske salati kirss-tomatite, rukola, lollo rosso ja värskete peedilehtedega.
Sinkprae juurde leidsime valikust kaks veini, nii valge kui ka punase. Valgetest sobis kõige paremini Joseph Cattin Riesling M.O. Macon 2008 AOC Alsace, valmistatud 100% „Rieslingi” viinamarjast. Aroomilt värske, hea mineraalsusega, lilleline, tsitruseliste (laim) nootidega. Maitselt mineraalne, õline, hea tasakaalu ja happega.
Punastest veinidest oli sinkprae kõrvale heaks kaaslaseks Veranda Pinot Noir 2008, mis on valmistatud Tsiilis Bio Bio Valley’s. Aroomis ürdid, lagrits, kirsi-ja ploominüansid. Maitselt mahlakas, hea happega, veidi tubakane ja trühvline.
Parmesani ahjukana
Seda õrna, veidi juustumaitselist ahjukana on mugav valmistada, toode on küpsetuskarbis ja -kotis toredalt ette valmistatud. Tegu on veidi itaaliahõngulise Parmesani-ahjukanaga, mis ahjust välja võttes on kuldpruun ja väga ahvatleva isuäratava aroomiga.
Mõistlik on kana pakkuda koos karpi koguneva leemega, sest nii saab roog intensiivsema maitse. Lisanditeks pakkusime ahjus küpsetatud Pariisi kartuleid, paprikat, õuna, apteegitilli ja kirsstomateid, mida maitsestasime enne küpsetamist pipra-soola ning veidi oliiviõliga.
Kõrvale pakkusime ka värsket rohelist salatit.
Parmesanikanaga sobis meie valikust taas kaks veini. St Stephan’s Crown Tokaij Furmint 2009 on poolmagus valge vein, mille kergelt vürtsises aroomis on tunda punaseid marju. Maitses on küpsed puuviljad heas tasakaalus. Tekkis huvitav küpse kana ja kerge magususe kooskõla.
Neile, kes magusaid veine ei armasta, soovitame ahjukana kõrvale Goretti Torre del Pino 2008, mis on pärit Itaaliast Umbriapiirkonnast. Vein on segatud 50% .Trebiano Toscano”, 30% „Grechetto” ja 20% „Chardonnay” viinamarjadest. Aroomis valged suvised lilled, küps ananass, kollane virsik ja pirn. Maitselt hea happega, värske, puuviljane.
Maitsemisega toimetasid Krista ja Janek Kalbin, Tiina Tikva, Andre Peremees, Triin Vunk, Heidi Tinnuri ja Aare Karolin.
Artikli autor: Aare Karolin. Fotod: Krista Kalbin.